Brimati  OÜ  Sinu kliimapartner

Kuidas pumpa hooldada ?

Üldjuhul kõik mis liigub, see kulub. Kindlasti oleks soovitav aega ajalt kliimaseade üle vaadata ja vajadusel hooldada.

Lihtsam hooldus on siseosa filtrite puhastus, sellega saab iga kasutaja ise hakkama. Kui filtrid jäävad pikalt puhastamata, ei pääse õhk korralikult liikuma, pump annab tavalisest vähem sooja ja elektrit kulub tunduvalt rohkem. Seega tasub murega, et aparaat on hakanud varasemast vähem soojust andma, esmalt just filtrid üle kontrollida. Olenevalt keskkonnast ja seadme töökoormusest võiks seda teha vähemalt 2-4 korda aastas aga kui soojuspump on pidevas kasutuses siis tuleks puhastada koguni kord kuus. Soojuspumba tuppa jäävast aparaadist tuleb filtrid välja võtta, need korralikult tolmust puhtaks kloppida või jooksva vee all uhada, kuivatada ja tagasi panna.

Samuti väga oluline on õhusoojuspumpade ja konditsioneeride efektiivsuse tagamisel siseosa soojusvaheti ja ventilaatori labade puhtus. Tolmuse ja määrdunud soojusvaheti korral võite kaotada kuni 20% energiast. Ventilaatori labadele sadestunud tolm muudab ventilaatori efektiivsuse väiksemaks s.t. samade pöörete juures puhub siseseade vähem sooja ( külma). Eluruumides oleks hea puhastada siseseadet 3-4 aasta tagant. Üldkasutatavates ja teistes tolmurikastes ruumides 2-3 aasta tagant.

Oluline on ka jälgida seadme välisosa olukorda. Kui välisaparaadile vihm peale sajab, pole hullu, küll ei tohiks räästast vesi otse aparaadile kallata, sest miinuskraadidega ei suuda soojuspump ennast enam ise puhtana hoida ning tekib suur jäätumis- ja ülekoormusoht. Jää või lumega kattunud välisosa ei saa välisõhust piisavalt soojust kätte. Vajadusel tuleb välisosa puhastada, et tagada õhu läbivool. Kindlasti tuleks jälgida sedagi, et katuselt jääkamakad aparaadi peale ei kukuks, kui vaja, tuleb kaitsekatust kasutada.

Mis takistaks soojuspumba välisosas jää tekkimist ja mida teha. Jää võib tekkida mitmel põhjusel:

1) Kui seade on hooldamata - soojusvaheti on must või freooni kogus/rõhk on vale ja seadme   võimsus selle tõttu väiksem. Aitab kui tellida hooldus ja seade uuesti häälestada.
2) Välisseade on valesti või valesse kohta paigaldatud. Jäätumist soosivad suured tuuled. Välisseadmed, mis paiknevad katusel, jäätuvad kergemini ja kiiremine. Aitab kui seade ümber paigaldada või paigaldada tuulekaitse.
3) Kui seade töötab ülekoormusega. Tihti valitakse liiga väikse võimsusega seade ja kasutatakse seda põhiküttena. Kui seade töötab suure koormusega ja ilma lisakütteta võibki seade jäätuda. Aitab kui kasutada lisakütet.
4) Kui ruumi temperatuur on madal (väiksem kui 17 kraadi) ja seade ei saa sulatuseks vajaliku energiat. Välisosa sulatus võib jääda poolikuks ja seade hakkab jäätuma. Aitab kui kasutada lisakütet ruumi temperatuuri tõstmiseks.
5) Talvevarustus on riknenud või töötab puudulikult. Aitab kui tellida seadme hooldus ja vahetada riknenud varuosa.

Käredama pakase korral ei pruugi soojuspump enam etteantud pinna kütmisega hakkama saada. Siis tuleb seadet lisaküttega toetada: kütta ka kaminat/ahju või keskküttega juurde kütta. Kui ruumid on talvel täiesti maha jahtunud, siis tasuks need enne ahju või keskküttega soojaks kütta ja alles siis panna soojuspump soovitud temperatuuri hoidma.

Olenevalt seadme töökoormusest ja paiknemisest võiks aegajalt ka spetsialist seadmele pilgu heita. Tihti ei piisa aga ainult siseosa filtrite vahetusest ja vaid kogu süsteem ise vajab puhastamist/hooldamist. Näiteks siseosa kondensaadivann, kuhu tekib kondenssvesi, ka see vajab puhastamist, et ei tekiks ummistust.